MENÜÜ SULGE
[awe_special_heading type=”h2″ size=”0″ subheading=”below” sub_size=”0″ pad_bottom=”0″ heading_text=”MEIE LUGU” sub_text=”Kuidas see kõik alguse sai…” color=”#ffffff”]

"Puhkekeskust Valkla Rand ja selles asuvat Valkla rannarestot peavad 2 noort peret..."

Kuidas see kõik alguse sai…

Esimest korda kui 2015. aasta augustis meile pakuti võimalust hakata opereerima seda puhkekeskust mõtlesime, et see on eriti loll plaan ja kohe kindlasti mitte. Kui sel hetkel on Raigo meist see, kes nägi selles kohas potentsiaali ja käis meile nii kaua pinda kui me olime novembri kuus nõus seda kohta vaatama tulema.

Elar tegi ringi köögis ära, näppis kõiki seadmeid ja külmikuid, tuli siis köögist välja ja ütles “ma ei kujuta ette, ma pole kunagi sellises köögis töötanud ja ma ei kujuta ette kuidas siin midagi teha saab.”

Naisterahvastena vaatasime restoranisaalis ringi ja mõte hakkas iseenesest ketrama, mida ja kui lihtsalt siin ümber teha on võimalik. Meie suurim mure oli põrand ja lagi. Muuseas, lagi on meil praegu restoranis endiselt sama, mis ta oli enne meie saabumist. Meeste suurim mure oli: “millega me seda kütame!?!?” Meie naisterahvastena ei tulnud selle pealegi, et selline jama meil ka veel on. Hiljem oleme avastanud, et iga teine meesterahvas, kes restorani astub küsib esimese asjana: “Millega te seda ruumi kütate!” Whaat! Mis küsimus!!

Läksime uuesti ära ja mõtlesime, et me ikkkka eiiiii teaaaaaa…
2 nädalat hiljem kirjutasime lepingule alla ja siis aasta alguses uuesti restorani hoonesse sisse astudes tuli klomp kurku: mis p…sa sisse me ennast küll matnud oleme.

Aga kuna asi oli ametlik, siis pidime tööle hakkama. Jaanuaris oli vaja pidada ära veel 2 juubelit ja siis planeerisime, nii, et veebruaris teeme restos remonti ja enne seda ja peale seda köögis.

Köögiga alustasid poisid kohe aasta algul – olgu öeldud, et kuna meil kellegil mingeid sääste, ameerika onusid ega suurinvestoreid polnud, siis tuli kogu see “renoveerimine” teha 0 euroga. Kõige rohkem plaate kipsi ja juhtmeid kulus meil just kööki. Tagaruumi teiste ruumide juures ma siin ei peatuks, ütlen vaid, et ned on nüüd samuti korras ja värvitud ning töötajatel on isegi WC, mida nad saavad ilma silmamaskita külastada.

Restorani saal

Noo seda pidime me ju kaheks juubeliks üles vuntsima ja kütma!!! Endal oli nii piinlik, et sellistes ruumides pidu pidasime, aga kliendid olid rahul.

Kohe veebruari algul tegime saali tühjaks (loe: pärast 2 päeva rassimist saime põrandale liimitud mistra lõpuks põranda küljest lahti), hakkasime värvima seinu ja lage ja töötlema olemasolevat mööblit. Me olime kindlad, et vana baarileti ja pukid (lakitud puit) saame üles vuntsida kriidivärvidega ja vanad lauad lihvime pealisplaadi ära, õlitame ära ja värvime jalad ära. Teoorias oli kõik juba selge, sest meil oli tohutu sisekujundajast abimees – Pinterest!
Ja tegelikult ka, me ei uskunud ise ka kui ilus see mööbel sai. Nii on meil kasutuses isegi 3 lauda, mis pärinevad ilmselt pioneerilaagri aegadest. Kogu selle mööbli värvimise ja vuntsimise tegid ära meie naispere.

Kogu selle remondi tegemise ajal käis enamus meist päeval palgatööl ja kõik nädalavahetused siis viibisime koos oma lastega valklas ja värvisime ja värvisime ja koristasime. Olime Pirjega kokku leppinud, et tuleme mai kuust oma tavatöökohtadelt ära ja asume täiskohaga tööle Valkla randa. Raigo muidugi elas need 3 kuud, (tegelikult 6 esimest kuud) Valklas ja jõudis öösiti koju siis kui teised hakkasid hommikul tööle sättima. Suur osa tema päevast kulus ka sellele, et erinevatest ladustamiskohtadest otsida materjali, mida saaksime taaskasutada ehitusmaterjalina.

Kuidagi hakkas kõik laabuma…

Meie suureks üllatuseks pakkus maaomanik meile kaminat – see oli väga äge üllatus ja kuigi me olime kaalunud, et ehk peaksime restosse ehitama mingi küttekolde või kamina, siis meil sel hetkel selle jaoks ressursse ei olnud ja see plaan jäi on-holdile. Mingi hetk sai maha ka uus põrand ja kõik hakkas nagu ilmet võtma. Meil oli ju tähtaeg 12. märts, mil pidid saabuma meie esimesed kliendid vastrenoveeritud peamajja. Sama päeva hommikul kui meie esimene grupp saabus siis võõpasime veel liiste, mis me märja värviga seina panime ja lootsime, et keegi neile vastu ei läheks. Eelmisel õhtul lõpetasime varajastel hommikutundidel värvimistöödega.
Sel päeval saime ka oma esimese õppetunni – olime broneerinud rendilauad seminariruumi aga õhtul saime ühendust ühe oma sõbraga, kes tuli Soome Ikeast ja tõi meile ära meie uued seminariruumi lauad. Kuna tööd oli palju siis me ei jõudnud oma rendilaudu õigel ajal tühistada ja saatsin hilisööl rendifirmale kirja, et me ikka ei soovi nende laudu. Loomulikult äratas mind varahommikul väga kuri telefonikõne – need olid mu esimesed pisarad.

Esimesed kliendid käisid ära ja olid rahul – mõtlesime siis, et pulli pärast teeme samal nädalavahetusel uksed tavakülastajale ka lahti, äkki keegi tuleb. Täitsa lõpp, tuligi! Ja päris palju tuli. Meid oli saalis tol hetkel 3 ja köögis 2, meil oli uus menüü, vanaaegne kassasüsteem ja puudusid viimased 10 a. teenindamiskogemused. Tegime kõike intuitiivselt – nii nagu me tahaks, et meid teenindatakse. Viisime tellimused paberi peale kirjutatuna kööki. Esimesel nädalavahetusel kandis Liis kontsakingi!!!- kõik võivad naerda :)))

Ja nii see käima läkski nädala sees töötasime oma kontorites ja “salaja” vastasime kõikidele päringutele (Meie kallid endised ülemused, me vabandame selle eest!) ja laupäeva varahommikutel algas sõit Valklasse. Sel ajal kui restoranis oli vähem kliente õmblesime taga seminariruumis kardinaid. Ühel hetkel saabusid ka uued toolid ja meie interjöör hakkas ilmet võtma.
Üks meie sõber, kes oli varasemas Valkla ranna restoranis palju kordi käinud, küsis restosse sisse astudes: “Mis te vahetasite aknad ka ära või?” Ei, tegelt mitte, me võtsime nende eest tumesinised rulood ära ja tõime nende ilu lihtsalt nähtavale.

Küll aga naerame tänase päevani, kuidas köök valmistas sööke pliidil, mille 4-st august töötas vaid 1, valmistas bežeerulle ja liha vanaaegses pizza-ahjus, mis asus köögist eraldi ruumis ja kuidas kokad enne toidu serveerimist jooksid kahe ruumi vahet. Uue korraliku ahju ja pliidi kööki saime tänu EAS starditoetusele alles 2016. aasta oktoobris. Uue kassasüsteemi võtsime kasutusse päev enne Jaanipäeva!!! – täiesti napakad!

Tagantjärgi teeb nalja ka see kuidas me IKEAsse taldrikute järgi läksime. Otsustasime, et meie värvilise sisekujundusega sobivad hästi ka värvilised nõud ja tol hetkel oli IKEAs pakutav soodsaim variant. Tulen siis suure käruga nõude shoppingult ja sõidan parkla poole kui käru veereb üle äärekivi ja ma ei suuda seda enam pidama saada ning kogu nõudelaar käib uppi. Minu teised pisarad. Minu õlale koputab soome daam ja ütleb, et see polnud minu süü, ja tema viiks need katkised nõud tagasi ja paluks need poel ümber vahetada, sest “see pood teeb selliseid asju”. Võtsin ennast kokku lonkisin tagasi ja ennäe imet katkised nõud vahetatigi ümber ja noormees pakkus end appi mulle käru lükkama ja kaupa autosse laadima. Ma olen siiani selle poe suur fänn ja need tooteid ei jäänud ainukeseks, mida Puhkekeskus Valkla Rand sealt soetanud on.

Ja siis tuli suvi…

Õnneks ilmataat meid 2016.a. suvel hoidis pakkudes meile ainult 7 rannapäeva! Need olid suurepärased päevad õppimiseks ja enese arendamiseks. On ilmselt neid, kellele me sel ajal väga positiivset muljet ei jätnud, aga on väga palju kliente, kellel oli meisse usku ja kes andsid meile veel võimalusi. Nemad on siiani meie väga head kliendid, paljud neist tulevad meile külla meid kallistades ja me võtame neid vastu kui enda häid sõpru ja väga oodatud külalisi.

Naljakaid lugusid juhtub meil pidevalt nii palju, et oleme kaalunud, et ehk peaksime lausa blogi pidama hakkama.

 

Praeguseks toimib meie meeskond nii, et talvisel (loe September-Mai) teeme kõike ise, ise teenindame, ise kokkame, ise koristame, ise teeme müügitööd ja turundust ja arveid ja personali värbamist. Meie rongile astusid õnneks meiega algusest peale Anne – meie köögihaldjas, kes on nende vapustavate Pavlovate autor ja Virve, Valkla ranna grand old lady, kes on selles majas töötanud viimased 20 a. ja teab sellest majast kõike. Sel suvel liitus põhituumikusse ka Andrei, kes meid pidevalt oma strateegiate ja ettepanekutega köögis üllatab.
Kui te näete, et parklapileteid või jäätist müüvad teile lapsed, siis need on meie endi lapsed – niimoodi harime me oma järeltulevat põlve, et ka nemad oskaksid tööd teha ja nagu te olete märganud, nad naudivad seda.

Kõige populaarsem küsimus

“Aga mida te enne seda Valklat tegite?”

Elar, meie peakokk on ainus, kes on varem kohvikut teinud :))) Elar toimetab ka Tallinnas Uues Maailmas asuvas Kohvik Kohalikus ja hoolitseb Bistroo Ubina menüü eest. Elar on see, kes meie majas vastutab köögi eest, mõtleb välja uusi menüüsid, teeb pizzasid ja muid toidukoolitusi ja kes tohutult naudib seda protsessi.

Raigo – töömees, nagu üks Kuusalu vallaametnik teda nimetas ongi nime poolest meie haldusjuht, kes teeb korda kõik asjad, mis on katki ja lahendab ära kõik tehnilised mured mis meil tekivad. Nimepoolest oleme me ta nimetanud hoopis oma Juhatuse esimeheks kuna tal on kõige pikem süütenöör. Raigo suurim rõõm on rannabaar, kuhu me ta esimesel aastal viskasime koos burgerisaiade ja pihvidega ja ütlesime, et sina hakkad nüüd burxe tegema. Ta ei olnud kunagi ühtegi burxi teinud. Aga nüüd saab ta sellega suurepäraselt hakkama ja ta ütleb, et tal on oma klientuur ja väääääga põnev töökoht – oleks vaid päikeselisi ilmasid rohkem.

Pirje on üks meie kokk-kondiiter-keevitaja ametit pidav pereema. Ametinimetuselt  personalijuht, sest just sellist tööd tegi ta ka varem erinevates ettevõtetes, tegeleb tema kõikide töötajate värbamise, nende lepingute, töökeskkonna jms. dokumentidega. Samuti tegeleb ta nii müügitöö ja tellimustega – see, millest paljud meie kliendid aru ei saa. Meil eraldi müügiosakonda ei ole. Lõpetame pühapäevaöösel pika nädalavahetusel ja kui esmaspäeva hommikul kohe kirjale me vastanud ei ole, siis heliseb kindlasti mitte hiljem kui kell 10 telefon ja imestatakse, et miks tema 30 min tagasi saadetud kirjale veel vastatud ei ole.
Kuid eelkõige on Pirjega tuttavad kõik meie püsikliendid, sest meie naisperega võib kohtuda igal nädalavahetusel restoranisaalis.

Liis, ka kokk-kondiiter-keevitaja on samuti kõikidele meie püsikülalistele tuttav just saalist teid teenindamas. Liis olnud varem ühes IT ettevõttes projektijuht hoolitseb selle eest, et kodulehel ja sotsiaalmeedias oleks alati asjakohane info, tegeleb ka müügi ja turundusega ja vastab peale töist nädalavahetust esmaspäeva hommikul (mitte enne kell 10) päringutele.